Peamine erinevus OBD (On-Board Diagnostics) ja OBDII (Pardadiagnostika II) vahel on nende versioonid ja standardimisaste. OBD on sõiduki enesediagnostika süsteemi varajane versioon, samas kui OBDII on selle täiustatud ja täiustatud versioon. Siin on nende kahe üksikasjalikud erinevused:
Meie tooted:
1. Arengu taust
- OBD: see on varaseim pardadiagnostika süsteem, mis ilmus 1980. aastatel. Selle peamine eesmärk on aidata tehnikutel ja autoomanikel diagnoosida rikkeid, tuvastades probleeme sõiduki erinevates süsteemides, eriti heitgaasisüsteemis.
Varajane OBD-süsteem ei olnud aga standarditud ning iga autotootja kasutas erinevaid liideseid ja diagnostikameetodeid.
- OBDII: See on OBD teise põlvkonna standard ja see jõustati Ameerika Ühendriikides 1996. aastal. OBDII võttis kasutusele ühtse standardi, mis kehtib kõikidele sõidukitele sõltumata tootjast. See parandab rikete tuvastamise võimet ning lisab rangema emissioonide ja jõudluse jälgimise.
2. Liides ja sideprotokoll
- OBD: Varasel OBD-süsteemil ei olnud standardiseeritud sideliidest ning erinevad autotootjad kasutasid erinevat tüüpi pistikuid ja protokolle. See raskendab universaalsete diagnostikavahendite töötamist kõigi sõidukitega.
- OBDII: OBDII määrab standardiseeritud 16-pin (SAE J1962) pistiku. Sõltumata sõiduki margist või mudelist on OBDII kasutatav liides ühtne. Lisaks kasutab OBDII mitmesuguseid standardiseeritud sideprotokolle, näiteks:
- ISO 9141-2
- SAE J1850 PWM
- CAN (Controller Area Network)
- ISO 14230 (KWP2000)
See standardimine tähendab, et diagnostikatööriist võib ühilduda kõigi OBDII-toega sõidukitega.
3. Funktsioon
OBD: OBD-süsteemi varased funktsioonid olid suhteliselt lihtsad ja piirdusid peamiselt heitkogustega seotud süsteemide jälgimisega. See suutis tuvastada sõiduki põhilised heitgaasisüsteemi vead, kuid ei suutnud anda põhjalikke diagnostikaandmeid.
OBDII: OBDII-l on täiustatud diagnostikavõimalused, mis mitte ainult ei suuda tuvastada ja jälgida heitgaasisüsteemi, vaid suudab lugeda ka suurt hulka sõiduki anduriandmeid, nagu mootori pöörlemiskiirus, sõiduki kiirus, kütusesüsteemi olek jne. Lisaks saab OBDII pakkuda ja salvestada veakoode (DTC) ning suudab veakoodide abil süsteemiprobleeme täpselt leida.
OBDII võib ka:
- Sõiduki jõudlusandmete (nt kütuse sissepritse, süüteajastus jne) reaalajas jälgimine
- Salvestage analüüsimiseks ajaloolised andmed
- Toetage kalibreerimist ja reguleerimist standardiseeritud tarkvaraprotokollide kaudu
4. Heitkoguste normid
OBD: Varastel OBD-süsteemidel oli piiratud heitekontrolli funktsioonid ja need jälgisid peamiselt konkreetseid andureid ja süsteeme.
OBDII: OBDII-d on heitekontrollis täiustatud, mitte ainult ei jälgi ja tuvastab suuremat hulka heitgaasidega seotud süsteeme, vaid tagab ka sõidukite vastavuse rangematele heitgaasistandarditele. Näiteks OBDII saab jälgida katalüüsmuundureid, hapnikuandureid, kütuseaurude juhtimissüsteeme jne.
5. Globaalne rakendatavus
OBD: OBD-süsteem tuuakse turule ja seda kasutatakse peamiselt USA turul ning teistes maailma riikides puudub ühtne standard.
OBDII: OBDII-st on saanud maailmas laialdaselt kasutusele võetud standard, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Euroopas, Hiinas ja teistes piirkondades, mis nõuavad sõidukite OBDII-süsteemidega varustamist. Euroopa EOBD ja Jaapani JOBD on mõlemad OBDII standardi variandid.
Kokkuvõte
OBD on varajane pardadiagnostika süsteem, millel on piiratud funktsioonid ja suured standardierinevused.
OBDII on OBD täiustatud versioon ja ülemaailmselt standardiseeritud süsteem, mis toetab täiustatud rikete tuvastamise, reaalajas andmete jälgimise ja häälestamise funktsioone. OBDII standardliides ja protokoll muudavad selle sobivaks peaaegu kõikidele kaasaegsetele sõidukitele ning on teinud olulisi täiustusi heitgaaside kontrolli ja jõudluse optimeerimise osas.
E-post
